You are currently browsing the category archive for the 'endast' category.

Pole ammu kirjutanud. Vähemalt pole enam blank page.

Proovime siis elu kokku võtta paari lausega.

Juuni alguses tulin Helmesest ära. Tundsin, et pole õige, kui ma ei tee seda täiel rinnal.  Igatsen sealseid inimesi.

Praegune märksõna on ISESEISVUS. Teha ise oma otsuseid. Nii rahaliselt, isiklikus kui ka professionaalses elus.

14. aprillil sündis mul tütar. Panime talle nimeks Melissa Mai. Orkutis saab pilte näha. Ta kasvab nii kiiresti. Melissa sellepärast, et lugesin lapsepõlves üht väga armsat raamatut, kus peategelase nimi oli Melissa.  Kahjuks ei mäleta raamatu nime. Melissa ema, Zheila, soovis, aga veel üht nime, sest talle ei meeldinud. Siis lisasime ka Mai.

Pärast Melissa sündi pole miski enam endine. Ma tunnen, et olen justkui paisatud maailma meelevalda. Kõik mis on minu sees tuleb sealt välja just nii nagu on. Mul justkui ei oleks selle üle kontrolli. Kõik mis on ette määratud, juhtub. Mõttes ma ju ei tahtnud, et kordaksin oma isa tegusid – me ei ole Zheilaga koos, nagu mu isa ei ole mu emaga koos. Samas ma võtan osa Melissa elust.  Käin külas, saadan raha.

Tegelikult ma ju tean, et see pole nii. Oma sisemist mina-pilti on võimalik ümber programmeerida.  Praegu tegelengi sellega. Ma tunnen, et olen emotsionaalselt nõrk. Ka on tunne, et siia kirjutamine, olgugi vabastav, on veidi gei.

Eesmärgid on hetkel järgmised:

1) leida tegevus, mis arendaks mõnda oskust või võimaldaks tegeleda ettevõtlusega kasumlikult

2) tagada rahavoog, mis kataks elamiskulud

3) tagada rahavaoog Melissa toetuseks

Osalen Peetri cashflow

Milliseid vabandusi on võimalik välja mõelda?

Mul ei ole aega. Ma ei viitsi. Ma tahaks magada. Ma ei oska. Ma ei tea.

Osalen Mastermind grupis Tallinnas. Meid juhendab tuttav raamatumüügi päevilt, Marlen Marmor. Viimane teema oli alateadvus ning kujutlusvõime. 

Kuidas saab                                                             | Kuidas ei saa

.        nii saaks                                                           |           X

.       nii peaks ka saama                                       |            X

.       seda varianti pole veel proovinud       |            X

 

Hetkel kõlab igas asjas, mida teen: Kuidas seda saab teha? Juhendis ju kirjas, et “kuidas ei saa” variante ei ole mõtet kaaludagi. Sinna lahtrisse lihtsalt ei vaata.

Täna on mingi eriline spordipäev. Algul kõksisime niisama võrku. Siis õppisin vasaku käega pinksi mängima. Vahepeal ujumist ja päikest.

Meie naaberhotellis on võrguplats, käisin seal sakslastega mängimas. Eriti hull tase ei olnud, aga ikkagi liiv ruulib. See eriti ei aitand, et jala kossu mängides välja väänasin, püüdsin mitte eriti tugevalt sellele astuda.

Olulisem punkt oli hoopis see, et kõndisin mööda rannaveest uhutud kive 600 m. Nagu mingi eriline hiina punktmassaaž jalataldadele. Öeldakse, et jalgades on kõik energiapunktid, ning kui kõik lahti harutada, polevat mingeid hädasid. Suht-koht valus oli kõndida, aga kui ära harjus, tekkis kogu kehas mingi imelik selgus – võib-olla suutsin stressid lahti lasta. Võib-olla sellepärast just, et pidin hoopis valule keskenduma.

Kui skeptiline ma ikka olen. Siin hotellis on nii palju inimesi. Kõigil oma mured ja tahtmised. Naljakas, see inimeste maailm.

Käisin ka jõusaalis ning pärast mängisin squashi. Vasaku käega jälle. eriline fetiš vist. Teistmoodi. Konventsionaalne, avardab maailmapilti – on võimalik.

Spordipäev!

Tere armas päevik,

ma pole ammu kirjutanud, mis ei tähenda, et poleks millestki mõelnud. Loodan, et suudad andestada.

Neiu. Minu elus on üks kaunis naine.

Keelest ja selle võimsusest.

Mu sõber Siim, töökaaslane, on enesearenduse entusiast. Ta innustas mindki enese arendusele. Mõtlesin eile öösel, et  peaks õppima Eesti Keelt veelgi paremini tundma ja kasutama. Ma kuulasin ühte prantusekeelset laulu ja tuletasin meelde, mida ma tean suurte rahvaste ajaloost. Miks nad on suured? Inglismaa (Churchill), Saksamaa (Hitler), Prantsusmaa (Napoleon), Aleksandria (Suur), Ameerika… Miks mõned inimesed suudavad rohkem, miks nad mõtlevad suurematest asjadest? Sellepärast, et nende käsutuses on suured tööriistad: nad oskavad end hästi väljendada, nad teavad raskeid sõnu ja oskavad neid lauseteks vormida ja tänu sellele inimesed järgnevad neile. Vaatame poliitikuid,  ettevõtete juhte, kunstnikke, spetsialiste: mida nad räägivad, kas pole mitte suured ja rasked sõnad ja hea väljendusoskus. Nad tunnevad mingil määral keelt või tegevust ja kasutavad oma teadmist maksimumini. Mida rohkem nad teavad ja mida rohkem nad oma teadmist oskavad kasutada – sellega mängida ja seda esitleda – seda suuremaid ideid, teoseid ja lahendusi nad suudavad realiseerida. Juhan Parts – vali kord ja osutus valituks, olgugi, et seisis viltu, Edgar Savisaar – vana häältepüüdja ja sõnasepp, Armin Karu – kasutab oma teadmisi ja oskusi maksimaalselt. KJPeterson kas siis selle maa keel. Eesti keel on maailma keerulisimaid ja ilusamaid keeli oma alamdialektide ja kõige muuga. Kui ma aga tean ja oskan kasutada vaid piiratud sõnavara, siis seab see kindlasti ka piirangud  sellele, mida ma suudan mõelda, ette kujutada, väljendada ja teostada.

Programmeerimisest.

Elver Loho kirjutas math.ut listi ühe kirja, kus tsiteeris artiklit, mis lahkab akadeemilist ja rakenduslikku programmeerimist. Artiklis tuuakse välja, kuidas ajaloos on suuri asju tehtud. Nii, et antakse programmeerijatele vabad käed, ligikaudu lõpmatu ressurss ja lahendamatu probleem ja nad lahendavad selle. Artiklis räägitakse Pythonist ja Haskellist, üks imperatiivne, teine funktsionaalne programmeerimiskeel. Tuuakse kõrvu keele võimsus ja reaalne vajadus ning kuidas seda vaadata teadustöö kontekstis. Härra Loho viide on püüd raputada Tartu Ülikooli akadeemilisi standardeid järgiva prtsessi  alustalasid. Ta teeb seda vulgaarse nahhaalsusega, jättes tegeliku teadustöö inimeste töö häbisse, tekib mulje, et praegu on kõik valesti ja kui me KOHE teistmoodi tegema ei hakka, siis pole pääsu: me mandume, teadustöö ei saa õilmitseda, uusi avastusi ei tehta, probleemidele lahendusi ei leita. Ma ei usu, et Elver teeb seda pahatahtlikkusest. Ta on mässaja ning siinkohal “matsid” ei “jää matsideks”, vaid võitlevad kindla järjepidevusega end arendades, oma mõtteid julgelt väljendades, ikka edasi ja edasi. Kiitus! Tahan juhtida tähelepanu  sellele, et “kui Eesti rahvas koos töötama ei hakka, siis ei jää meist midagi järele. ” Rohkem paindlikkust armas Alma Mater :)

Sõbrad:

http://siim.lepisk.com/

Tere

Päev läks toredasti. Lendasin kliendile peale, et leping on vaja allkirjastada ka. Nii ei saa ju rallit sõita. eelmine nädal juba pidi allkirjastatud saama. Meil pool tööd tehtud temal ainult lubadused ja lubadused. Noh ega see nii hull ka ei ole, aga Armin Karu saadaks küll saatest minema.

Hea on töötada Helmeses. Selline võistluslik õhkkond, pingutad, et konkurentsis püsida ja tulemusi saavutada. Enam-vähem, nagu arvasingi, et tegelik elu välja näeb. Siiamaani on mu põhiline töökogemus olnud Ameerikas raamatuid müües. See on hoopis teine taustsüsteem. Service, goals and hard work – ja siis tuleb armastus ;) Ühest asjast on kahju – pole sm’i kellele pjuukida, peab ise kõigest läbi närima. Ka leadership on heal tasemel tegelikult. Juhendajaga olen rahul, ülemus on karm-aga-õiglane, CEO-ga saan hästi läbi. Ja firma oli eelmisel aastal Eesti suurimatest. Ühest vaatepunktist võtan seda nagu toredat keskkonda, kus kõik tingimused oma IT-äri ajamiseks on loodud: programmeerijad, kliendid, kogemusega töökaaslased ja karmid konkurendid. Oma äri ajamiseks ütlen sellepärast, kuna olen juht, siis vastutan ka tulemuste eest. Heade tulemuste eest saab ka väärilist tasu. Mmm.. Armastus.

Mainiks paari sõbra blogi:
alkoholist loobunud Margus: margunnar.blogspot.com
enesearenguga tegelev Jaak Roosaare: roosaare.blogspot.com

Nad annavad inspiratsiooni. Olla sina ise. Olla iseendaga, üksi, omaette. Minu meelest on see üks raskemaid asju. Nemad teevad seda. Ja on mind mõjutanud ja inspireerinud.

Maret Saati peaks siinkohal ka mainima. Hullult hea. Täiega tuus kutt.

Hiie-Maarja ka õrritab mind oma kreiside ideedega.

Taivo Järv ka.

Nüüd kõik, kes jäid mainimata, ärge pahandage, te olete mulle väga armsad. Ma lihtsalt ei jõua kõiki panna praegu kirja. Jõuludeks panen.

mõtteteri Tallinna ja Pärnu vahelt: säästumarketid tulevad säästlast ja Pärnumaal on muhklikud teed.

Tere!

Nüüd hakkame tõsiselt kirjutama.

Praegused huvid

-Dokumendihaldus vs Intranet

-Lõputöö

-Õe lõpetamine

-Trenn

Hopsassaa! Miks?

Hea endal pärast vaadata, mis mõeld olen.

Harjutada kirjalikku väljendusoskust.

Mõtteid struktureerida(see on raske sõna).

Edevus.